Su sõnad ei haava mind enam
Neil jõudu ei ole mu hinges
see mis hinges mul nüüd, ei ole just kõige kenam
sõnad, mis noolena lastud lendu
põrkuvad tagasi uksellt, mis kui on kalju
põrkud tagasi ukselt
mille ise endale lõid
ma ei hooli enam sellest
mis keegi must arvab

ma kardan, et kuuled mu hingetõmbeid
kus mürgisem nool läbi südame lendab
tuul mis ennem kostis naerust
nüüd ainult külmust õhkab see
ma talun paljut ja rohkem kui vaja
enam kurjadest sõnadest välja ei tee

meri mis võtab mu haavad
kui enam ei jaksa,,,
pisarad mis voolavad välja
kui enam ei kannatada suuda
keel mis teravam kui ussil
vabaks peab vahel saama
unistus mis kunagi oli
puruneb kildudeks kui klaas
mis oli mõeldud rahuna

mõttedki vahel on kurjad
nii iseenda kui teistele
valus on vaadata õnne
mis sinule osaks ei saa
muutunud palju
ajast mil väike

sõnad teevad haiget,
mis sest et paistan ma tugev
sõnadel on jõud, mis hävitab või päästab su
kunagi jah,
kuid siiski ei.

kiivalt hoian neid südames
kes sinna kuuluvad
jäise ükskõiksuse panen vahele neile,
kel sinna asja pole